Puud on hellad velled

Standard

Minu sõprus Ungariga on paljuski sõlmunud looduse kaudu. Juba ammu enne seda, kui oma jalaga esimest korda Ungari pinnale astusin, olin kuulnud, et siin kasvavad pöökpuumetsad. Neid tahtsin ma näha saada, teadmata isegi päriselt, miks. Pöökpuude all on mõnus jalutada sügisel, kui lehed on langenud ja lehtede vahelt leiab ka pöökpuuseemneid, mis on kesta eemaldamisel söödavad. Pöökpuude järgi on nimetatud terve mäestik – Bükk, aga pööki kasvab ka mujal, näiteks Lääne-Ungaris. Pöögid on halli tüvega ja nende võra nii lai ja tihe, et sellises metsas on alustaimestik väga hõre. Pöökpuuvilju ümbritseb karvane kest, mis küpsedes neljaks lõheneb. Neid kesti saab väga kenasti kasutada näiteks advendipärja kaunistamisel, pähklite tuum on aga söödav, nii et sügisene pöögimets on elamus mitmes mõttes – saab pruunis lehevaibas sahistada, ajaviiteks pöögipähkleid krõbistada ja ilusaid karvaseid kesti korjata.

Pöögid_Bükkszentkeresztis

Pöögid Bükkszentkeresztis

Mõne Ungarile iseloomuliku puuga võib kohtuda ka kirjanduse vahendusel. Ferenc Molnári „Pál-tänava poistes” kasvavad krundil slovaki osmiku ees mooruspuud, mille lehti Nemecsek korjas söögiks Csele siidiussidele. Juba ungari keeles lugesin hiljem Ervin Lázári novellikogumikku „Csillagmajor” („Tähemõisa”), milles esineb tegelasena Suurmoorus – keset väikest küla seisev puu, mille all külarahvas aeg-ajalt kokku koguneb. Tänu headele tuttavatele, kes teadsid minu sümpaatiat selle autori ja tema teoste vastu, sain puud oma ihusilmaga näha. Suurmoorus ehk Nagyszederfa seisab kunagises külas nimega Alsórácegrespuszta. Küla ennast enam ei ole, sest nii nagu Eestiski, on Ungaris väljasurnud külasid. Ervin Lázár aga äratas oma lapsepõlvemaailma ellu novellikogus. Suurmoorus on üsna vana ja hakkab kahjuks tasapisi kuivama, kuid ta kannab veel vilja. Tema viljad on valged ja meenutavad väliselt vaarikaid, nii et Suurmoorus on liigi poolest valge moorus. Aga moorpuu marjad võivad olla ka lillakasmustad ja siis on tegemist musta moorusega. Viljad on mõlemal magusad.

       

Mooruspuu_viljad

Mooruspuu viljad

Suurmoorus

Suurmoorus

Üks puid, mis on jäädvustatud ka kirjanduses, on pärnapuu Koloska orus. Pärn on Béla Hamvasi loomingus saanud ka nime: Győző. Puu on silmapaistev selle poolest, et tema seeme on kunagi langenud kaljulõhesse ja seal raskete tingimuste kiuste püsima jäänud. Győző puhul meeldib mulle õigupoolest tema kasvukoht: Koloska org ja sealsed matkarajad Balatoni põhjakaldal. Ja muidugi meeldib mulle ka see, mida kirjutas tema kohta filosoof ja kirjanik Béla Hamvas.

Koloska_oru_pärn

Koloska oru pärn

Oma lemmikupuu on mul ka Lääne-Ungari väikelinnas Kőszegis, mis iseenesest on üks minu lemmikkohti Ungaris – jälle tänu kirjandusele ja heale sõbrale. Hiidplataan, mille vanuseks arvatakse olevat 200 aastat. Plataani ümbert kinnivõtmiseks on vaja ikka mitu-mitu meest, tema ümbermõõt on ligi üheksa meetrit. Hiidplataan on seal täitsa kesklinnas, pisut majade vahel, aga kuna tema kõrvalt viib mööda Ungarit läbiv Sinine matkarada (Kéktúra), siis leiavad vähemasti matkalised ta kindlasti üles, ja loomulikult tunnevad ja armastavad teda ka kõik kohalikud. Kőszegi gümnasistidel oli varem kombeks enne olulisi eksameid tema all koos oma õpikutega veidi istuda, et eksamil ikka hästi läheks.

Märkimisväärseid puid on aga ka Budapestis. Näiteks Budapesti vanima puu tiitlit kannab 1789. aastal Pestis Kettsilla juurde istutatud akaatsia. Õigupoolest istutati sinna terve puiestee, esimene omasugune Pestis, kuid kogu alleest on tänapäevaks alles ainult see üks isend, keda tuleb aeg-ajalt uuesti toestada, sest aja jooksul on akaatsia ikka enam ja enam kaldu vajunud.

 

 

Hiigelplataan_Koszegis

Hiigelplataan Kőszegis

Natuke metsa poole olen ma ikka olnud ega eitagi seda. Kuigi ma armastan väga Budapesti ja tema suurlinlikkust, pean aeg-ajalt ikka metsa saama või vähemasti mõnd oma lemmikpuud külastama, nii et on hea, kui siin-seal on mõni isiklik tuttav ees ootamas.

Reet Klettenberg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s