Eile nägin ma Ungarit…

Standard

Kevadisest Budapestist 2011

Nüsisin just peegli ees küünekääridega oma tukka ja mõtlesin, et Ungari on minu südamemaa arusaamatutel põhjustel – ma pole kunagi täpselt mõistnud, miks ta mulle nii kangesti meeldib. Ja kui küsitakse, räägin ikka selle loo, kuidas mulle kunagi ammu siin otsekohe meeldis, siis hakkasin keelt õppima ja näe, siin ma olen. Reaktsioone on laias laastus kaks – kes ei saa aru, et mis ma siin leian ja kes rõõmustab. Mulle meeldib viimane variant rohkem, sest mina ju rõõmustan ka, kui keegi Eestis lihtsalt niisama heast peast oma südameriigi on avastanud. Ja lepib sellega, et Eestiga kaasneb ka pime, külm ja novembrikole, inimesed, kes talvel mässuvad kõvasti-kõvasti mantli sisse, mehed, kes “ei räägi”, ja kultuur, milles teise inimese piiride austamine maksab rohkem kui huvi või soojuse väljanäitamine – just niisama nagu mina lepin siin kuuma, kaeblemise, veniva asjaajamise ja kohatise pahura teenindusega ning veel hulga muude asjadega, millega meil Eestis paremini on.

***

Välismaalasena, ajutisena, on suhe linnaruumi püsielanikuga võrreldes hoopis teine. Ma pole siin ju päris turist, mulle meeldib mõelda, et ma olen külas.

Esiteks turisti või külalise pilk – vaatad kõike, tõesti pea kõike, ka kõige igapäevasemat, hoopis tähelepanelikumalt kui kodus. Märkad veidraid asju. Annad veidraid tähendusi. Aja jooksul see pilk pisut taheneb ja maheneb, aga nii lühikese aja jooksul ära küll ei kao. Aastatega ehk kaoks, aga aastateks pole mul plaanis jääda.

Teiseks kodustamine – turistina, päris ajutisena, pole kodustada vaja. Praegu ikka kodustan, aga kodustan teistmoodi kui päriskodus – tähtajaliselt, natukene, poole jalaga. Ja imestus, imetlus, eksootika ja võrdlus jääb.

***

Hakkan ungaristuma, või mina ka ei tea. Ärkasin hommikul kell 6 ja magama enam ei jäänud. Ja kuna mu kodupood, kust ma tahtsin hommikuks süüa osta, avati (alles!) kell 7, siis jalutasin ümber kvartali. Ohh, milline hommikuromantika! Elan sellises kohas, kus ühel pool teed on väike Lasnamäe ja teisel pool vanemad uhkemad majad. Minu oma on kõrgete lagedega mitte-lasnamäe tüüpi. Õhk oli veel karge ja linnud laulsid mis hirmus. Ja viljapuud õitsevad! Otse keset väike-Lasnamäed. Ja inimesed ootavad poe ukse taga järjekorras, millal pood lahti tehakse.

***

Igas Budapesti õllepoes kohtad sa vähemalt ühte eestlast. Sadamaid, noid õigeid, meresadamaid, siin riigis ju pole.

Niisiis, uitasin mina Tűzraktéri toetusüritusel, tegelikult selle paiga viimsel õhtusöömaajal ilmselt, sest kinni nad selle panevad. Kõigepealt kohtasin kahte eesti tüdrukut, kes siin kunstiülikoolis erasmustavad. Pisut aega hiljem õllepoes – lobiseme me sõbraga eesti keeles ja üks poiss ja tüdruk vaatavad meie poole ja muigavad. Tutvusime hästi toreda olemisega ungari-eesti segapaariga. Nii et ikka ja jälle – vigyázzanak!, Budapesti tänavail ei saa süüdimatult eesti keeles lobiseda ja arvata, et keegi sinust aru ei saa.

***

Sõidan mina trammis, vaatan, prükkar suure taarat täis plastmassriiuliga. Ja üks sümpaatse olekuga noormees vaatab teda ja naeratab omaette. Mina ei tea, mis või kas varem toimus. Igatahes, kui noormees Blaha Luisa téril maha läks, andis ta onule tahvli šokolaadi ja soovis, et Jumal õnnistaks. Kui ma õigesti tean, pole see siin mingi eriline religioosne soov, pigem lihtsalt viis midagi head öelda. Mille peale onu, too prükkar siis, kommenteeris, et näe … inimesed on ilusad ja head. Kõnetas mind ja saades aru, et ma olen välismaalane, oli nõus ka inglise keeles rääkima. Soovitas veedasid lugeda ja ennast harida, rääkis reinkarnatsioonist. Et ennast harida ja areneda ja mitte lõputult taassündida. Mille peale ma võtsin arvata, et teid ja viise areneda ja hea inimene olla on palju. Eks ta oli minuga vist nõus. Isegi rahast ja materiaalsetest väärtustest – et ainult vahend, eksole – jõudsime mõtteid vahetada. Onu oli sakris ja nokamütsiga, aga selge silmavaatega. Mina ei tea, kas Eestis lihtsalt ei juhtu minuga selliseid asju – ühistranspordi südamest-südamesse mõttevahetusi – või ma lihtsalt ei märka neid.

Moon

 


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s